Skolioosiravi – progressiooniriski hindamisest

Et tagada teaduspõhine skolioosiravi, on vaja anda kõveruse võimalikule suurenemisele mõõdetav väärtus. Võime subjektiivselt öelda, et riski suurendab naissugu (tüdrukutel rohkem suuri kõverusi, võrreldes poistega suhe 8.4:1-le!). Pikemalt skolioosi kohta kirjutasin siin. Kasvuspurt (nt 7-9a, 11-13a), Cobb nurga suurus (mida suurem nurk, seda suurem tõenäosus) ja teatud skolioosimustrid (parempoolsed torakolumbaalsed kõverused kipuvad rohkem progresseeruma) jne. Kuid on olemas ka konkreetselt mõõdetavate näitajatega valem.

Skolioosi progressiooniriski hindamiseks kasutatakse 1984 Lonstein ja Carlsoni poolt väljatöötatud valemit, kus Cobb nurgast lahutatakse 3x Risseri skoor ja see jagatakse kronoloogilise vanusega. Saadud number näitab joonisel progressiooniriski protsentides.

Siit leitav ka online kalkulaator.

From: Lonstein JE, Carlson JM (1984). “The prediction of curve progression in untreated idiopathic scoliosis during growth“. J Bone Joint Surg Am 66 (7): 1061-71. PMID 6480635.

Lonstein ja Carlsoni valem, mida kasutatakse skolioosiravis skolioosi progressiooniriski hindamiseks.

Näide 1: 12aastane neiu, Cobb nurk 30 kraadi, Risseri skoor 0. 

30-(3×0)/12= 2.5 ehk skolioosi progressioonirisk on 100 protsenti.

Näide 2: 14 aastane neiu, Cobb nurk 30 kraadi, Risser 3

30-(3×3)/14= 1.5 ehk progressioonirisk 50 protsenti.

Näide 3: 25aastane naine, Cobb 25 kraadi, Risser 5

25-(3×5)/25= 0.4 ehk progressioonirisk minimaalne.

Pean tunnistama, et see ei ole valem või info, mida igapäevaselt oma töös kasutan. Ortopeedi suunamisel on enamus minuni jõudvate noorte progressioonirisk väga kõrge ja nooruk on juba korsetti ootamas. Juhtub ka, et kirurgi vaateväljas. Kuid leian, et hea on kasutada seda valemit näitamaks riski (ja enamasti just selle puudumist) kasvueast juba väljas või väikeste kõveruste puhul. 

See üldjuhul pakub mõningast rahu ärevale inimesele, eks? Eriti neile, kes on saanud diagnoosi näiteks täiskasvanueas, üldjuhul aasta(kümne)id peale skolioosi kujunemist, ja arst on kõik tegevused päevapealt keelanud. Olgugi, et eelnevalt pole olnud lülisambaga probleeme – on käidud jooksmas, trennis, sünnitatud jne jne. Minuni on jõudnud mitmeid terveid, üliaktiivseid ja edukalt toimivaid inimesi, kes peale diagnoosi saamist on viidud arusaamani, et nende tavapärane treening ja ka eluviis on neile nüüdsest ohtlik. Aga mis muutus? Juurde tuli ainult teadmine diagnoosist, füüsiliselt ei muutunud mitte midagi. Lisandus hirm, millel on kahjuks tihti väga suur jõud. See on teema, mis mul juukseid tõstab, kuid las seekord jääda  

Skolioosi progressiooniriski hindamise valemis esinevad (võõr)sõnad.

Cobb nurk on röntgenilt mõõdetud nurk kahe maksimaalselt kallutatud lüli vahel. Vastavalt skolioosi mustrile mõõdetakse kõige tavalisemalt kaks Cobb nurka, vahel ka rohkem, vahel ainult üks. Seda teeb radioloog ning tavaliselt lülisambaga tegelev spetsialist mõõdab ka ise üle. Mõõtmisvead on sagedased ning tavaliselt on lubatud vea vahemik +- 3-5 kraadi. On oluline üles märkida ja tähele panna, millised lülid on mõõtmiseks valitud. Need ei pruugi spetsialistidel ühtida ning sellest ka suuremad ja väiksemad erinevused mõõtmistulemustes.

Cobb Angle - Measurement, Significance and Limitations | Bone and ...Enter a caption


Skolioosiravis määratakse Risseri skooriga luulist vanust. Röntgenilt hinnatakse vaagnaluu harja luustumist – 0 – ei ole luustunud…. 5 – on täielikult luustunud. Prantsuse ja Ameerika süsteemides on 2-4 staadiumite määramised natukene erinevad, kuid skoor mõlemal 0-5 vahemikus. Ameeriklastel on luustumise ulatus jagatud neljandikeks, prantsuse süsteemis kolmandikeks ning prantsuse süsteemis on Risser 4 juba luustunud, kui USA süsteemis tähistab seda Risser 5. 

Skolioosiravi - Risseri skoor

Pean oluliseks mainida, et veel täpsemaks meetodiks luulise vanuse hindamisel peetakse Sandersi küpsuse skaalat (SMS – Sanders Maturity Scale), mida hinnatakse 0-8 palli skaalal vasaku labakäe röntgenilt. On leitud, et Sandersi skaala ennustab täpsemalt kõveruse kiireid muutuseid kasvuspurdil ning oleks seetõttu korsettravi määramises täpsem. Skaala korreleerub laialt kasutusel oleva Risseri märgi ning menstruatsiooni staatusega, kuid on vähemlevinud ning ei ole skolioosi ravijuhistes sees. Risseri kasutamise eeliseks on selle määramise võimalikkus olemasolevalt lülisamba (täispikkuses) röntgenilt, Sandersi jaoks on vajalik lisa röntgenülesvõte randmest.

Lisaks ülaltoodule on veel mitmeid rohkem ja vähemlevinud skoore, skaalasid, mõõdikuid jm näitajaid. 

Ma pole kindel, kas see postitus tegi asju selgemaks või keerulisemaks, aga .. kirja ta sai!  Ka teadlased nõustuvad, et pole ühtset ega ühte head ja konkreetset võimalust skolioosi progressiooniriski hindamiseks – see on üldjuhul kogum erinevatest asjadest. Kirjuta mulle, kui soovid midagi küsida. Ehk oskan vastata või edasi suunata :)!

Sandra 🙂

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga