Käed vaba kark iWalk – rahuloleva kliendi tagasiside

Achilleuse rebend ja kargud

Sirje vigastas oma paremat jalga sulgpalli mängides ning peale achilleuse- ehk kannakõõluse operatsiooni pidi kasutama küünarkarke, et jalal rahulikult paraneda lasta. Esimese kuu jooksul ei tohi jalale raskust panna ning peale võib spetsiaalset saabast kasutades jalale järk-järguliselt koormust anda vastavalt arsti korraldustele. Ka autoga ei saanud enam sõita – nii pidi palju abi küsima perelt ja sõpradelt.

“Kui kargud võtsid lisaks haigele jalale ära ka käed (olid kinni) siis iWalk andis mu käed tagasi (vabaks)” 

Küsisin Sirjelt mõned küsimused iWalki kasutamise kohta

Kui kaua võttis aega, et iWalkiga kõndimisega ära harjuda?

Paar tundi, järgmine päev õppisin juba trepist käimist ja sai ka õue mindud.

Milliseid tegevusi iWalk lubas teha, mida tavaliste karkudega teha ei saanud?
Ma sain liikuda julgemalt trepist, sain süüa teha, sain õues pikemalt viibida ( kargud väsitasid), sain isegi lund  lükata.
 
Sain tolmuimejaga koristada, asju tõsta ühest kohast teise, juua kohvi oma lemmik tassist (mitte termosega, mis oli mul  kaelakotis kui karkudega)
Minu keskmine sammude arv tõusis 5400 sammuni päevas.
Mida sõbrad-tuttavad ütlesid, kui Sind iwalkiga nägid?
 
Minu sõbrad ja tuttavad olid siiralt üllatunud kui vahvaid abivahendeid on välja möeldud, et elu lihtsamaks, paremaks muuta, kui oled  vigastatud. Päris mitmed proovisid ka ise iWalki, lihtsalt huvi pärast juba, tundus keeruline 🙂
 
Mina ütlen selle peale nii – kui sul pole vajadust ja sa pole motiveeritud, siis ehk tundubki keeruline. Minul oli motivatsioon ja vajadus olemas. 
 
2 -3 x nädalas trennis käinud inimesena oli see lihtsalt hädavajalik. Ma tahtsin liikuda ja ma tahtsin toimetada tavapäraseid asju. Karkudel olles  ja jalga mitte liigutades säärelihas kärbus juba 2 nädalaga ja vaikselt mõjus see ka reieihasele. iWalk andis võimaluse  alustada varakult reielihase treenimist enne kui võisin jalale astuda.
Kas juhtus ka midagi lõbusat karku kasutades?
 
Lõbus lugu oli see, et kui  naaber helistas, siis mainisin, et olen kipsis  jalaga. Ta ei  uskunud, sest me olime hommikul hoovis lund lükates teineteisele lehvitanud. Ta ei saanud aru, et ma olen iWalkiga õues 🙂 , lükkan lund.
 
Ja  sõber, kes on kirglik kalamees, ütles, et ta võtab mu järve jääle kalale kaasa –  ei pea külmetama ja tooli tassima, saab istuda minu jalakesele 🙂

Aitäh Sirjele tagasiside ning toredate lugude eest! 

Loodan, et ta saab kiirelt jala liikuma ning jõuab edukalt tagasi oma aktiivse elu juurde 🙂 . Usun, et tema näitel oskavad ja julgevad ka teised “kargutajad” iWalki proovida. Kui sul tekkis küsimusi, täida kõrvalolev vorm või loe lähemalt iWalkist alloleval nupul klikates.

Et ikka kohvi saaks elutoas juua! 

Allkiri